Tuesday, December 4, 2012
Tuesday, November 27, 2012
The Future is Ours from Michael Marantz on Vimeo.
See video räägib võimalustest, mis tehnoloogia meile annab, näiteks oli seal 29-aastane naisterahvas, kes kuulis esimest korda oma elus, näitas et tulevik on meie teha ja et me peaksime tehnoloogia arenguga kaasa minema.
iPhone 5 vs. Samsung Galaxy S3 Extreme Drop Test
HTML
HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel]) on keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.
HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML-i lõi koos veebiga 1990. aastal Tim Berners-Lee. Aastal 1994 asutas ta W3C, mis on sellest ajast alates tegelenud muuhulgas ka HTML-i standardite väljatöötamisega.
HTML-dokument koosneb elementidest, mille järgi brauser dokumendi sisu kuvab. Iga element on lehekülje lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega
< ja >. HTML-märgendid annavad brauserile teada, mida sisuga
teha, mil moel seda vormindada ja kuvada. HTML märgendid on näiteks
<p>, <ol>, <a> jne. Osad HTML-elemente võib sisaldada
teisi elemente, näiteks:
<ol><li>esimene</li><li>teine</li></ol>
Kõige lihtsam HTML-is kirjutatud veebileht näeb välja selline:
<!DOCTYPE html>
<html lang="et" dir="ltr">
<head>
<title>Tervitus</title>
</head>
<body>
<p>Tere maailm!</p>
</body>
</html>
allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/HTML
Vistutamine
Lisaks lihtsalt teksti kirjutamisele on blogisse võimalik lisada ka
pilte, videosid, helifaile ja muid multimeediarakendusi, mida blogi
lugejad saavad siis vaadata, kuulata ja käivitada otse blogileheküljelt.
Sellist multimeediarakenduste lisamist nimetatakse vistutamiseks.
Sellist multimeediarakenduste lisamist nimetatakse vistutamiseks.
Vistutamiseks tuleb meediarakenduse keskkonnast kopeerida rakenduse
(video, puzzle vms) embed kood. Kood algab < märgiga ja lõpeb > …
kogu see < ja > vahele jäänud osa tuleb selekteerida ning
kopeerida. Edasi tuleb valida selles keskkonnas, kuhu soovime rakendust
lisada lülitada esmalt sisse HTML koodivaade ning siis see kood sinna
koodivaatesse kopeerida.
RSS-voog
Mis on RSS-voog ja milleks ta kasulik on?
Kui oled piisavalt palju internetis liigelnud, oled sa tõenäoliselt kohanud täheühendit RSS, põhiliselt seoses blogidega, aga ka tavaliste kodulehekülgedega.
RSS on lahtikirjutatult Really Simple Syndication, kuigi vahel tõlgendatakse seda ka kui Rich Site Summary, mõlemad on õiged. Tegemist on XML-põhise sisuformaadiga, mis pakub võimalust jagada veebilehe sisu – uudiseid, blogipostitusi ja nii edasi.
Enamik blogisid ja uudistelehekülgi pakuvad RSS-voogu. Sellega liitumine on ülilihtne, sul on vaja vaid RSS-lugejat, millega saad endale vooge tellida. Kui veel mõned aastat tagasi oli selleks vaja endale arvutisse spetsiaalne programm tõmmata, siis praeguseks on enamik RSS-lugejaid veebipõhised.
RSS-voog on väga hea võimalus oma kodulehe ja blogi lugejatega
kontakti hoidmiseks, iseenesest on tegu udiskirjale sarnase võimalusega,
kuid RSS-i puhul on info jagamise protsess täielikult automatiseeritud
ning ise käsitisi midagi välja saatma ei pea.
Kui külastaja on endale su RSS-voo tellinud, on kõik su lehe uuendused ta silma all iga kord kui ta oma RSS-lugeja avab.
Enamik inimesi, kes endale uudiseid ja muud infot RSS-i teel
tellivad, vaatavad lugejasse vähemalt korra päevas, seega oled sa nähtav
igapäevaselt, mis on oluliselt tõhusam kui jääda lootma, et inimesed
sind oma brauseri lemmikutesse salvestavad ja sealt üles otsivad.
Tuesday, November 6, 2012
Google Docs
Google Docs & Spreadsheets on veebipõhine tekstitöötluse ja
tabelarvutuse programm, mis võimaldab dokumente ja arvutustabeleid
koostada ja redigeerida igast Internetiühendusega arvutist üksinda või
samaegselt koos kaaslastega. Google Docs on põhimõtteliselt täiesti tavaline
kontoritarkvarapakett, nagu seda on Microsoft Office või ka näiteks
OpenOffice. Kuigi Docs sisaldab vaid hädavajalikke võimalusi dokumendi
loomiseks ja muutmiseks, on tema suurimaks plussiks Internetis asumine.
Docs'i kasutamiseks on vaja Google kasutajakontot. See ei tähenda
tingimata, et peaksid endale ka Gmaili e-posti teenuse looma. See on
asjalik lisa, ent võimalik on registreerida ka vaid Docs'i kasutajaks.
Google Docs on tasuta teenus, mis töötab sinu internetibrauseris.
Seega ei nõuagi töö dokumentidega midagi muud, kui vaid
internetiühendusega seadet. Docs toimib muide pea kõigis seadmetes,
millel on olemas Interneti kasutamiseks mõeldud brauser.
Dokumente saab teistega jagada, otsustades sealjuures, kas teine saab
dokumenti ainult lugeda või sinna ka muutusi teha. Alati on võimalik
saata dokument koos e-kirja manusena.
Lisaks on sul võimalik seada oma dokumendi avalikustamistaset.
Nagu eespool sai mainitud, ei ole Google Docs seotud ainult arvutiga.
Kõik sinu dokumendid on vabalt kättesaadavad ja muudetavad. Lisaks on
Android rakendusele antud uus omamoodi mugavam väljanägemine, kui see on
veebis. Samas on kõik tuttavlik.
Android'i Docs'is on võimalik luua uusi dokumente ning lisada sinna
pilte otse kaamerast, rääkimata galeriist. Eraldi võimalus on ka faili
või dokumendi loomine teksti sisaldava pildi alusel, ent eestikeelsete
tekstide toetus puudub. Arvestada tasub ka sellega, et luua saab kas
teksti- või tabelidokumendi.
Docs'i kasutamise nutitelefonis teeb oluliselt mõnusamaks vastava Widget'i
ehk töölauavidina olemasolu. Selle abil saad otse oma dokumentidele
ligi, luua uue dokumendi või lisada uue dokumendi pildi tegemise teel.
 | ||||
| Google Docs Androidis |
Subscribe to:
Comments (Atom)