Tuesday, November 27, 2012

The Future is Ours from Michael Marantz on Vimeo.

See video räägib võimalustest, mis tehnoloogia meile annab, näiteks oli seal 29-aastane naisterahvas, kes kuulis esimest korda oma elus, näitas et tulevik on meie teha ja et me peaksime tehnoloogia arenguga kaasa minema.

iPhone 5 vs. Samsung Galaxy S3 Extreme Drop Test

Väga huvitav video, poleks uskunud et iPhone nii palju üle elab, samas Samsung Galaxy S3 oli kerge pettumus, kui juba teise kukkumisega puruks kukkus. Katses tehti mitu viset erinevalt kõrguselt, vahel lasti ka väikelastel visata, huvitav oli vaadata, ning kui iPhone lõpus puruks läks, oli katki mis katki. Samas iPhone 4S on nõrgem kui Samsung Galaxy S2, mida küll siin videos ei öeldud, kuid Apple on teinud head tööd ka telefoni korpuse tugevdamisega, sellal kui Samsung läheb väga kergesti puruks.

HTML

HTML (ingliskeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel^]) on keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.

HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML-i lõi koos veebiga 1990. aastal Tim Berners-Lee. Aastal 1994 asutas ta W3C, mis on sellest ajast alates tegelenud muuhulgas ka HTML-i standardite väljatöötamisega.

HTML-dokument koosneb elementidest, mille järgi brauser dokumendi sisu kuvab. Iga element on lehekülje lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega < ja >. HTML-märgendid annavad brauserile teada, mida sisuga teha, mil moel seda vormindada ja kuvada. HTML märgendid on näiteks <p>, <ol>, <a> jne. Osad HTML-elemente võib sisaldada teisi elemente, näiteks: <ol><li>esimene</li><li>teine</li></ol>

Kõige lihtsam HTML-is kirjutatud veebileht näeb välja selline:

<!DOCTYPE html>
<html lang="et" dir="ltr">
 <head>
  <title>Tervitus</title>
 </head>
 <body>
  <p>Tere maailm!</p>
 </body>
</html>

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/HTML

Vistutamine

Lisaks lihtsalt teksti kirjutamisele on blogisse võimalik lisada ka pilte, videosid, helifaile ja muid multimeediarakendusi, mida blogi lugejad saavad siis vaadata, kuulata ja käivitada otse blogileheküljelt.
Sellist multimeediarakenduste lisamist nimetatakse vistutamiseks.

Vistutamiseks tuleb meediarakenduse keskkonnast kopeerida rakenduse (video, puzzle vms) embed kood. Kood algab < märgiga ja lõpeb > … kogu see < ja > vahele jäänud osa tuleb selekteerida ning kopeerida. Edasi tuleb valida selles keskkonnas, kuhu soovime rakendust lisada lülitada esmalt sisse HTML koodivaade ning siis see kood sinna koodivaatesse kopeerida.

RSS-voog

Mis on RSS-voog ja milleks ta kasulik on?

Kui oled piisavalt palju internetis liigelnud, oled sa tõenäoliselt kohanud täheühendit RSS, põhiliselt seoses blogidega, aga ka tavaliste kodulehekülgedega.

RSS on lahtikirjutatult Really Simple Syndication, kuigi vahel tõlgendatakse seda ka kui Rich Site Summary, mõlemad on õiged. Tegemist on XML-põhise sisuformaadiga, mis pakub võimalust jagada veebilehe sisu – uudiseid, blogipostitusi ja nii edasi.

Enamik blogisid ja uudistelehekülgi pakuvad RSS-voogu. Sellega liitumine on ülilihtne, sul on vaja vaid RSS-lugejat, millega saad endale vooge tellida. Kui veel mõned aastat tagasi oli selleks vaja endale arvutisse spetsiaalne programm tõmmata, siis praeguseks on enamik RSS-lugejaid veebipõhised.

RSS-voog on väga hea võimalus oma kodulehe ja blogi lugejatega kontakti hoidmiseks, iseenesest on tegu udiskirjale sarnase võimalusega, kuid RSS-i puhul on info jagamise protsess täielikult automatiseeritud ning ise käsitisi midagi välja saatma ei pea.

Kui külastaja on endale su RSS-voo tellinud, on kõik su lehe uuendused ta silma all iga kord kui ta oma RSS-lugeja avab.

Enamik inimesi, kes endale uudiseid ja muud infot RSS-i teel tellivad, vaatavad lugejasse vähemalt korra päevas, seega oled sa nähtav igapäevaselt, mis on oluliselt tõhusam kui jääda lootma, et inimesed sind oma brauseri lemmikutesse salvestavad ja sealt üles otsivad.

Tuesday, November 6, 2012

Google Docs

Google Docs & Spreadsheets on veebipõhine tekstitöötluse ja tabelarvutuse programm, mis võimaldab dokumente ja arvutustabeleid koostada ja redigeerida igast Internetiühendusega arvutist üksinda või samaegselt koos kaaslastega. Google Docs on põhimõtteliselt täiesti tavaline kontoritarkvarapakett, nagu seda on Microsoft Office või ka näiteks OpenOffice. Kuigi Docs sisaldab vaid hädavajalikke võimalusi dokumendi loomiseks ja muutmiseks, on tema suurimaks plussiks Internetis asumine.

Docs'i kasutamiseks on vaja Google kasutajakontot. See ei tähenda tingimata, et peaksid endale ka Gmaili e-posti teenuse looma. See on asjalik lisa, ent võimalik on registreerida ka vaid Docs'i kasutajaks.

Google Docs on tasuta teenus, mis töötab sinu internetibrauseris. Seega ei nõuagi töö dokumentidega midagi muud, kui vaid internetiühendusega seadet. Docs toimib muide pea kõigis seadmetes, millel on olemas Interneti kasutamiseks mõeldud brauser.

Dokumente saab teistega jagada, otsustades sealjuures, kas teine saab dokumenti ainult lugeda või sinna ka muutusi teha. Alati on võimalik saata dokument koos e-kirja manusena. Lisaks on sul võimalik seada oma dokumendi avalikustamistaset.

Nagu eespool sai mainitud, ei ole Google Docs seotud ainult arvutiga. Kõik sinu dokumendid on vabalt kättesaadavad ja muudetavad. Lisaks on Android rakendusele antud uus omamoodi mugavam väljanägemine, kui see on veebis. Samas on kõik tuttavlik.

Android'i Docs'is on võimalik luua uusi dokumente ning lisada sinna pilte otse kaamerast, rääkimata galeriist. Eraldi võimalus on ka faili või dokumendi loomine teksti sisaldava pildi alusel, ent eestikeelsete tekstide toetus puudub. Arvestada tasub ka sellega, et luua saab kas teksti- või tabelidokumendi.

Docs'i kasutamise nutitelefonis teeb oluliselt mõnusamaks vastava Widget'i ehk töölauavidina olemasolu. Selle abil saad otse oma dokumentidele ligi, luua uue dokumendi või lisada uue dokumendi pildi tegemise teel.


Google Docs Androidis

Uus iPhone 5

Välja tuli uus iPhone 5, mis on õhem, kergem ja kiirem kui kõik eelnevad mudelid. Tähelepanuväärselt õhuke korpus, millesse on mahutatud varasemast laiem ekraan ja kiirem protsessor.

Ülikiire traadita side, mis ei kuluta aku kasutusaega. Ning uhiuued kõrvaklapid, mis istuvad mugavalt kõrvas ja pakuvad kvaliteetset heli. See iPhone sisaldab endas tunduvalt rohkem. Mis tähendab, et selle kasutusvõimalused on veelgi suuremad. Kuigi ekraan on tunduvalt suurem, on iPhone 5 sama lai kui iPhone 4S, mistõttu on seda lihtne ka ühe käega kasutada.

Tähelepanuväärselt õhuke korpus, millesse on mahutatud varasemast laiem ekraan ja kiirem protsessor. Ülikiire traadita side, mis ei kuluta aku kasutusaega. Ning uhiuued kõrvaklapid, mis istuvad mugavalt kõrvas ja pakuvad kvaliteetset heli. See iPhone sisaldab endas tunduvalt rohkem. Mis tähendab, et selle kasutusvõimalused on veelgi suuremad.

On lausa uskumatu, et nii õhuke telefon sisaldab endas nii palju erinevaid funktsioone: suurem ekraan, kiirem protsessor, uusim traadita side tehnoloogia, 8-megapiksline iSight kaamera ja palju muudki. See kõik asub ülitäpselt tehtud ilusas alumiiniumkorpuses. iPhone 5 on kõigest 7,6 millimeetrit paks ja kaalub ainult 112 grammi.¹ See on 18% õhem ja 20% kergem kui iPhone 4S. Ainus võimalus, kuidas sellist disaini saavutada, on iga pisemgi detail hoolikalt läbi kaaluda – sealhulgas ka see, mis on silmale nähtamatu.

Tegemist on enama kui lihtsalt suurema ekraaniga. See siin on suurem Retina ekraan. Pikslite tihedus on nii suur – 326 pikslit tolli kohta – et silm ei erista üksikuid piksleid. Kuigi ka iPhone 4S-i Retina ekraan on üsna hämmastav, on uue telefoni eraldusvõime 1136x640 ehk 18% rohkem piksleid, ning 44% rohkem värviküllastust. Seega on kõik mängitavad mängud, loetavad sõnad, kuvatavad pildid ja sinu lemmikrakendused iPhone 5-s erakordselt elavad ja tõetruud. Ning kui soovid kiiret ja mugavat meelelahutust, saad iPhone 5-s vaadata laiekraanformaadis HD-videot ilma seda ekraani jaoks kohandamata.

Allikas: http://www.apple.com/ee/iphone/features/

Tutvustus

See siin on minu informaatikatunni blogi. Pidime tegema informaatikas omale blogi, see siis on minu oma. Kirjutan siia sellest, mis me tunnis teeme, mida õpime jne, veerandi lõpus saame hinde, kui oleme iga nädal ilusti bloginud.
Olen Eva Maria,13 aastane ja elan Tartus. Mulle meeldib tantsimine ja sõpradega väljas käimine. Olen bloginud ka varem, kuid siis lõpetasin ära. Blogin uuesti järgmises tunnis! :)